Müüte rinnaga toitmisest. Osa 2

Stressi tõttu on piim kadunud. Imetamine on naise organismi jaoks väga tugev ja arukas protsess. Seega, kui piim saaks imetaval emal niisama lihtsalt kaduda, sureks inimkond välja. Imetamist soodustab rinnanibude stimuleerimisel eralduv hormoon oksütotsiin, seda kutsutakse ka õnne-, armuvõi emadusehormooniks ja see kutsub esile ka lapse suhtes tekkivad soojad ematunded. Kuid kui mingil hetkel organismis valitsevad stressihormonid (näiteks adrenaliin ja kortisool), blokeerivad nad oksütotsiini tootmise ja nii tekibki olukord, kus piima rinnas küll on, aga väljuda see ei saa. Seega, kui ema mõistab, et ta on stressiseisundis, on oluline käivitada oksütotsiini tootmine. Selleks tuleks lõdvestuda, rahuneda, mõelda lapse peale, teda emmata ja suudelda, juua tassike armastatud kuuma jooki ning süüa midagi magusat.

Rinnaga toitmine on valus. Esimesed rinnaga toitmise nädalad võivad kaasa tuua ebamugavustunde, kuid kui ka edasisel toitmisperioodil on rinnad valulikud ja nibud lõhenenud, on see märk valest imemisvõttest - sel juhul on mõistlik pöörduda nõustaja poole.
Emal on lame sissetõmbunud toitmiseks mittesobiv rinnanibu. Iga laps on suuteline imema oma ema rinda. Nibu on lihtsalt koht, millest tuleb piim, laps imeb nibu ümbritsevat sõõri. Siiski vajavad mõned lapsed rohkem aega, et rinnaga harjuda. See ei ole seotud niivõrd rinnanibu kujuga, kui sellega, et elu emaihust väljaspool on tundmatu ja teistsugune kui üsas ning imemiskogemust veel ei ole.

Vali keel